Nahk on üks suurimaid ja ka raskemaid organeid, kaaludes lausa 4–5 kilogrammi. Nahk katab kogu keha välispinna ja toimib seega kaitsebarjäärina välistegurite eest. See koosneb kolmest kihist. Kõige pealmist kihti, mis on kontaktis väliskeskkonnaga, nimetatakse epidermiseks ehk sarvkihiks. Järgneb keskmine kiht, mida nimetatakse päriseks ehk dermiseks. Kõige sisem kiht on nahaaluskoe kiht. Kõik kolm kihti erinevad oma anatoomia ja funktsiooni poolest oluliselt.

Nahal on rohkem funktsioone, kui arvata võiks

Naha peamine ülesanne on meid kaitsta välistegurite eest. See on esimene kaitseliin ja kaitseb seeläbi ka meie organeid. Nahk pakub mehaanilist kaitset, mis tähendab, et see takistab bakterite ja viiruste sissetungi, UV-kiirguse ning kemikaalide tungimist kehasse. Samuti on nahal barjäärifunktsioon, mis kaitseb meid peamiselt vee aurustumise eest.

Naha kaudu tajume ka survet, puudutust, valu, sügelust ja temperatuuri. Nahk osaleb ka kehatemperatuuri reguleerimises. Naha abil reguleeritakse kehatemperatuuri, aidates keha soojendada või jahutada. Nahk toimib vee ja energia reservuaarina rasvkoe kujul, mida leidub nahaaluskoes. Nahk eritub ka kahjulikke aineid kehast läbi higi.

Epidermis koosneb mitmest kihist

Epidermis on naha pealmine kiht, mis täidab kaitsefunktsiooni ja hoiab meid välistegurite eest. Epidermis koosneb lausa neljast kihist: basaalkiht (stratum basale), okaskih (stratum spinosum), graanulikiht (stratum granulosum) ja sarvkiht (stratum corneum). Kõige pealmine kiht, mida nimetatakse ka sarvkihiks või stratum corneumiks, koosneb 20–30 kihist õhukestest, lamedatest rakkudest, mis toimivad barjäärina. Graanulikihtides moodustuvad glükolipiidid, mis erituvad rakkude pinnale ja toimivad liimina, hoides rakke koos. Kõige alumises sarvkihis tekivad uued naharakud (keratotsüüdid), mis võimaldavad naha uuendamist.

Epidermis uuendub 28 päeva jooksul

See on veel üks huvitav omadus meie nahal – epidermis uuendub umbes 28 päeva jooksul. Selle käigus koorub ära pealmine surnud rakkude kiht (korneotsüüdid) ja elusad rakud (keratotsüüdid) tõusevad pinnale. Sarnaneb üsna hästi maod vahetamise protsessile, kuid mitte nii silmatorkavalt.

Naha pH mõjutab oluliselt barjäärifunktsiooni

Meie nahal on kindel pH, mis on oluline naha normaalseks toimimiseks. pH tõuseb kiiresti naha pinnalt epidermise alumiste kihtideni (kus see on võrdne füsioloogilise pH-ga, mis on 7,4). Naha pinnal on pH tavaliselt vahemikus 4 kuni 5,5 terve naha puhul. Naha pH-d mõjutavad naha rasu, higi ja fosfolipiidid. Naha happeline kaitsekiht mõjutab epidermise barjäärifunktsiooni ja naha antimikroobset kaitset.

Naha pinnal leidub rasunäärmete ja higinäärmete avasid ning karvu. Rasunäärmete avade tõttu on epidermisel ka rasu, mis tagab naha elastse ja takistab ketenduse ning lõhede teket. Naha rasvad on kahest allikast: epidermise lipiidid, mis hoiavad naha barjäärifunktsiooni, ja rasunäärmete eritised ehk rasu.

Pärisnahk on oluline naha mehaanilise tugevuse jaoks

Pärisnahk ehk dermis on sidekoe kiht, mis asub epidermise ja nahaaluse koe vahel. Dermis on kiuline struktuur, mis koosneb kollageenist, elastaanist, närvilõpmetest, karvanääpsudest ja näärmetest. Dermisel on oluline roll naha ja sügavamate kihtide toestamisel ja kaitsmisel ning see aitab ka kehatemperatuuri reguleerimisel. Dermises leidub peamiselt rakke, mida nimetatakse fibroblastideks. Need osalevad uue kollageenkoe sünteesis. Dermises leidub ka immuun- ja rasvarakke, millel on samuti tähtis roll dermise normaalse struktuuri ja funktsiooni säilitamisel.

Kollageen on dermises kõige enam esinev valk. See on oluline, sest annab nahale mehaanilise tugevuse. Dermises leidub I tüüpi ja III tüüpi kollageeni. Kollageeni leidub ka lihastes, luudes, hammastes, kõhres ja kõigi siseorganite seinte struktuuris. Elastaanil on dermises samuti oluline struktuurne roll.

Huvitav fakt: rasunäärmed ja üks higinäärmete tüüp aktiveeruvad alles puberteedieas

Pärisnahas leidub ka kõik naha lisandid – karvanääpsud, rasunäärmed ja higinäärmed. Rasunäärmed ei ole lapsepõlves aktiivsed, vaid hakkavad tööle alles puberteedieas hormoonide mõjul. Need on tihedalt koondunud näole, kõrva taha, rinnaku ülaossa ja seljale. Rasusele nahatüübile on rasunäärmed suuremad kui kuivale nahale. Rasunäärmete kaudu eritub rasu, mis koosneb triglütseriididest, skvaleenist ja steroolidest. Dermises on kaks tüüpi rasunäärmeid: apokriinsed higinäärmed ja ekriinsed higinäärmed. Ekriinsed higinäärmed osalevad kehatemperatuuri reguleerimises, nende higi koosneb 99% veest ja 1% soolast. Apokriinsed higinäärmed aktiveeruvad alles puberteedieas. Apokriinse higi lõhn on iseloomulik ja see koosneb kolesteroolist, triglütseriididest ja rasvhapetest.

Nahaalune koekiht

Nahaalune kiht on naha kõige mahukam ja paksem osa, mis koosneb peamiselt rasvast. Nahaalune kiht moodustab umbes 10% kehakaalust, nii et järgmine kord, kui end kaalud, võid selle 10% julgelt maha arvata. Nalja kõrvale jättes kaitseb nahaalune kiht mehaaniliselt meie siseorganeid. Tänu suurele rasvasisaldusele on see suurepärane soojusisolatsioon meie elutähtsatele organitele ja toimib energiareservina. Nahaaluskoes sünteesitakse ka mitmeid hormoone.

Blogi on valminud koostöös Cosmedoc.si-ga